Lonitseera - Vähkren retuusides lyrics

Sest ma olen sündinud 95. talvel
Ja mõnigi kord torkis karupüks kampsuni all veel
Üht naba mis villase vastu oli tõrksasti valvel
Oh kelgusõit
Ma hoidsin põit
Koos teiste lastega kes pidid ka karupükstes
Kena kelguga hangest alla laskma

Aeg möödus ja sirgusin suuremaks
Ühel päeval ema tuli töölt
Ta avas poekoti
Ja kas mind kotis
Ei
Ma olin pubekas, uuu

Kuid siiski neid mulle ta esitles
Need olid mikrofiibrit täis
Nii pehme on kiud
Nüüd vastlaliud
Saan tehtud ebamugavustundeta kõhus
Ja mu kelk on õhus kui ma


Vähkren retuusides

Aeg möödus ja sain jälle suuremaks
Ja suuremakski retuusid läksid
Puuvill või elastaan minu süda rõõmustab
Kuid ikka olen pubekas, uuu kes
Vähkreb retuusides
Mul ei ole und
Ma kelgusõidust mõtlen
Mul jalas püksid magusad
Ja kognitiivsed tõkked
Mind takistavad alla sõitmast sealt
Kus teised lapsed sõidavad
Ja mul on jälle räme põiekas

Tean millal olen rahul retuusidesse kui mahun
Hoida kinni võin põit
Hing mässab mannavahus kuid on perses
Mu salvokelgusõit
Nüüd olen kurb ja nutan isa mu juurde ruttab
Kelgu iste on märg
Juhmun ja karupüksid jalast võtan
Siis tuhmub nende värv